Kõik sai alguse sellest kui emme ja issi mõistsid, et ühes õiges perekonnas peavad olema ka lapsed....ja siin ma siis nüüd olengi:)



Sündisin: 30. märts 2005 kell 01:45
Olin kena tütarlaps!

Kaalusin sündides: 4690 grammi
Olin sündides: 56 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 9/10
Minu juuksed olid tumepruuni värvi ja beebi kohta päris pikad
silmad olid nagu enamus beebidel nii ka minul sinist värvi




Arvatav sünnikuupäev oli: 13. märts 2005
Arvatav sugu oli tüdruk, mis selgus 18. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates:
mõtted olid ikka rõõmsad ning täis ootusärevust ja seda hoolimata kogu rasedust saatnud probleemidest (lõpuks tundus Rakvere Haigla sünnitusosakond juba üsna kodune koht:). Nii väga igatsesin ma näha ja kätel hoida meie kallist tibu.

Issi mõtles mind oodates:
algul ikka väga pabistasin, kuna emmel olid väikesed probleemid raseduse ajal. Aga lõpp hea, kõik hea!

Mind oodates kutsuti mind nii: tibukene




Sünnikoht: Rakvere Haigla
Sünni juures viibisid: issi
Ämmaemand oli: Lende Liivaste
Arst oli: dr Urmas Mäeots

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Arsti ja eriti ämmaemanda kohta on emmel ainult kiidusõnu öelda.

Emme kirjeldus sünnitusest: Tütreke sündis meil peale kaks nädalat väldanud geelitamist ja meelitamist 43.ndal rasedusnädalal. Sünnitus ise kestis üle 10 tunni aga see pingutus oli seda väärt sest nii ilusa ja tragi tüdrukutirtsu nimel tasus vaeva näha. Samuti oli suureks abiks ja toeks issi, kes terve selle aja tegi kõik mida suutis, et emmel võimalikult hea olla oleks.

Tugiisiku kirjeldus: ...oi jah, ma tulin otse töölt ja olin natuke väsinud. Tahtsin koguaeg magama jääda, kuid võtsin ennast kokku ning andsin endast kõik, et emmele toeks olla.
Kes mind haiglas külastasid: kuna me viibisime Rakvere Haiglas ainult ühe päeva siis ei jõudnud meil eriti palju külalisi käia. Esimene külaline oli juba hommikul kell 8 ja see oli emme ülemus Irma. Vanaema ja vanaisa jõudsid lõuna paiku.

Haiglas veedetud aeg: oli vanemate jaoks kindlasti väga ärev. 31.03 lõunaks oli mul juba tõusnud palavik ja mu nahavärv oli muutunud hallikaks. Emme juurde perepalatisse ma ei saanudki, vaid olin kogu Rakvere Haiglas veedetud aja arstide ja meditsiiniõdede järelvalve all.




Minu nimi on Anett Liister, see pandi minule 22. aprill 2005 (~3,5 nädalaselt). Nime tähendus: nimi meie teada mingis keeles midagi otseselt ei tähenda...kuigi vanemate jaoks on see maailma kõige ilusam nimi, sest see on ju nende esiklapse nimi! (Kuskilt emme siiski luges, et Anett on Anna teisend, see aga heebrea keeles "arm")

Miks just selline nimi? nime panemine käis sedaviisi, et emme ja issi kirjutasid juba enne minu sündi välja terve rea ilusaid tüdruku nimesid. Hiljem valisid nad nende hulgast kumbki kolm - ainukesena kattus nimedest Anett:)
Teised valikud olid: Teised variandid emmel olid: Ursula, Paula ja issil: Britta, Mathilda

Minu hüüdnimedeks on: nagu juba rahvatarkus ütleb on heal lapsel ikka mitu nime, nii hüütakse ka mind lisaks minu pärisnimele veel tibuks ja musiks ja Netukeseks:)




Tulin esimest korda koju: 12. aprill 2005 (~2 nädalaselt)
Kodu aadressiks oli: Laada 25-21
Kodus võttis vastu: koju tulin koos emme ja vanaemaga. Issi oli veel Soomes õppustel ja jõudis koju järgmisel päeval.
Minu esimesest kodust lähemalt: Oma esimeses kodus sain ma elada ainult nädal aega sest emme ja issi olid meile ostnud uue ja avarama korteri. Kuna aga uue kodu remont võttis paar kuud aega siis vahepealse aja elasin ma vanematega maal vanaema ja vanaisa juures.

Päevast lühidalt: Rakvere haiglast ma kohe koju ei saanudki, vaid mind saadeti 31.märtsil reanimobiiliga Tallinna Lastehaiglasse. Õnneks RH diagnoosid ei pidanud paika ja peale antibiootikumide kuuri lõppu (mis kestis u 2 nädalat) sain ma koju. Koju tõi mind Roland oma autoga. Ilm oli: varakevadiselt jahe aga meie südametes paistis tol päeval ainult päike!!!




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!
MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
SUGUPUU
PÄEVAKAVA
TÄHTPÄEVAD
REISIMINE
TERVIS
LASTEAED
MEEDIA
MEIE SÕBRAD
KOMMENTAARID